Artur Mägi

• Sündinud 16.08 vkj, 29.08 ukj
• Koeru PR 1891-1910
• Koeru PR 1911-1932
• Järva-Peetri PR 1898-1929
• Elulookirjeldus 1926
• https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_M%C3%A4gi
• https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=4323&_xr=...

Artur Mägi kuulus nende Eesti õigusalaste ja riigimeeste põlvkonda, kellele ei olnud antud oma võimeid ning andeid vaba kodumaa teenimiseks lõpuni rakendada, ent kes koos Eesti Vabariigiga kasvanutena ning oma rahvaülikoolis hariduse saanutena siiski kadestusväärsed meie silmis, sest oma elu parimad aastad said nad veeta riigis ja ühiskonnas, millist meie enam iialgi ei näe. Sündinud 29. augustil 1904 Järvamaal Väinjärve valla Ramma koolimajas. Virumaalt Undlast pärineva koolmeistri August Mäe ja tema abikaasa Sophie (sünd. Bötkeri) pojana, sai Artur Mägi alghariduse isa juures ning astus 1916.a. edasi õppima Paide linnakooli, mis Eesti iseseisvuse saabudes nimetati ümber Järva maakonna poeglaste reaalgümnaasiumiks. Vabadussõja ajal jõudis õppursõdurina kuuluda Järvamaa Kaitse Liidu Paide kooliõpilaste rühma. Lõpetas gümnaasiumi aastal 1923, olles suvel 1921 töötanud abitööjõuna kodumaakonna politseiülema kantseleis (kas siit otsus minna edasi õppima juurat?). Suvel 1923 töötas ta oma endise kooli asjaajajana ning immitrikuleeriti septembris Tartu Ülikooli õigusteduskonda (matrikli nr. 4036). Esimesel ülikooliaastal 1923/1924 oli ühtlasi õpetajaks Särevere 6-klassilises algkoolis. Akadeemiliselt organiseerus Artur Mägi algul rahvuslikult meelestatud Järvamaa üliõpilaskogusse ning kui see lakkas olemast, aastal 1927 üliõpilasseltsi „Raimla”, mis oli asutatud 1922.a. sotsialismimeelsest EÜS „Ühendusest” lahkunud liikmete poolt. „Raimlas” oli ta vanameheks, abiesimeheks ja esimeheks, kuulus oma seltsi esindajana Üliõpilaskonna Edustusse ja oli kolme aasta jooksul selle majandustoimkonna esimeheks. „Raimlaga” jäi A. Mägi seotuks kogu eluks vilistlaskogu liikmena a-st 1931, selle laekurina ja Tallinna koondise abiesimehena, vilistlaskogu esimehena Rootsis ning lõpuks seltsi 50.a. juubeli puhul 1972 aastal valitud auliikmena. „Raimla” kaudu leidis ta endale ka elukaaslase, abielludes 1931.a. seltsi vilistlase riigikohtuniku Martin Taevere (1879 – 1939) venna, kauaaegse Suure-Jaani jaoskonnakohtuniku Georg Taevere keskmise tütre Lydiaga. Ülikooli lõpetas Artur Mägi aastal 1929 ja jäeti stipendiaadina (sai kolm aastat Tallinna Linnavalitsuse Jüri Vilmsi nimelist ning kolm aastat Haridusministeeriumi Jaan Poska nimelist stipendiumi) ja diplomeeritud edasiõppijana riigiõiguse alal ülikooli juurde õppejõuks ette valmistuma professorite Nikolai Maimi, Jüri Uluotsa ja Artur-Tõeleid Kliimanni juhatusel. 1930.a. asus ta edasiõppimise kõrval tööle juriidilise ajakirja „Õigus” toimetusse, algul asjaajajana, hiljem kuni a-ni 1938 toimetuse sekretärina ja tegevtoimetajana. „Õiguse” toimetuse liikmena oli korduvalt Tartus toimuvate Eesti õigusteadlaste päevade - peasekretäriks ja tegelikuks korraldajaks. Ülikoolis oli ta samal ajal õigusteaduse seminari abiõppejõuks (1. maist 1930 – 1. märtsini 1937), sooritas aastail 1933-34 magistrieksamid riigiõiguses peaainena ja õiguse üldõpetus, rahvusvahelises õiguses ning haldusõigused kõrvalainetena ning tunnistati pärast magistritöö „Suveräänsuse probleem Hans Kelseni õpetuses” esitamist aastal 1935 mag. jur. kraadi vääriliseks. Värske magister määrati õppeülesande täitjaks riigiõiguse alal ja asendas jaanuarist septembrini 1936 riigiõiguse professorit N. Maimi. Avaldas „Õiguses” aastal 1932 (nr.2, lk.61-79) „Märkmed Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seaduse puhul” ja uurimused „Valimisõiguslikke põhiprintsiipe ja nende rakendamine Eestis de lege lata ja de lege ferenda” aastal 1935 (nr. 8-9, lk. 337-359, 385-404), „Rahvas riigiorganina ja tema esindajad Eesti Põhiseaduse määratlusel” aastal 1936 (nr. 4, lk. 178-188) ning „Rahvas riigivõimu kandjana ja riigivõimu teostajana” samuti aastal 1936 (nr.8, lk. 361-384). Ka oli ta „Eesti Entsüklopeedia” riigiõiguslike artiklite autoriks. „Suveräänsuse probleem” ilmus aastal 1937 Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsi kiejastusel Tartus. Doktorieksami sooritas Artur Mägi 1938.aastal, kuid doktoritöö jäi ilmselt uute ametikohuste tõttu kirjutamata. Kui aastal 1937 tuli rahva otsus põhjal kokku kahekojaline Rahvuskogu koostama Eesti Vabariigi kolmandat Põhiseadust, siis kutsus peaminister Riigivanema kohustes Konstantin Päts selle seadusandliku organi peasekretäri kohale (koht oli uus – eelmised rahvaesindused olid valinud sekretariaadi oma liikmeskonna hulgast) suhteliselt noore (33-aastase) ja varem poliitikast ning poliitilistest erakondadest eemal seisnud õpetatud riigiteadlase Artur Mäe. Perspektiivikast teadlasest sai kõrgem riigiametnik (oma sõna selle määramise puhul võis öelda Rahvuskogu esimese koja esimeheks saanud prof. Jüri Uluots). Rahvuskogus töötas Artur Mägi 20. veebruarist 31. detsembrini 1937, toimetades otseste ametiülesannete kõrval ka kapitaalset koguteost „Põhiseadus ja Rahvuskogu” (Tallinn 1937) ja kirjutades sellesse artikli „Põhiseaduse koostamise käik Rahvuskogus” (lk. 177-266). Rahvuskogu tegevuse lõppedes nimetati A. Mägi Riigikantselei peasekretäriks (Riigisekretär Karl Terrase lähema kaastöölisena sellel kohal 1. jaanuarist kuni 20. aprillini 1938) ning ülikool valis ta vanemaks assistendiks riigiõiguse alal (1. jaanuarist 1. maini 1938). Veebruaris 1938 määrati Artur Mägi ühtlasi Valimiste Peakomitee peasekretäriks, kellena tal tuli organiseerida Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Vabariigi Presidendi valimiseks vajaliku omavalitsuste esindajate kogu valimisi (Peakomitee esimeheks oli Õiguskantsled, liikmeiks Riigisekretär, Tallinna Ringkonnakohtu esimees, Tallinna ülemlinnapea, Harju maavanem ja üks siseministri poolt nimetatud liige). 20. aprillil 1938 määrati ta Riiginõukogu peasekretäriks ja jäi sellele ametikohale kuni Eesti okupeerimiseni ning põhiseaduslike organite tegevuse vägivaldse lõpetamiseni suvel 1940. Valimiste Peakomitee peasekretärina oli Artur Mägi sunnitud kaasa tegema nn. „juulivolikogu” moodustamise lavastuse. Pärast Eesti lõplikku inkorporeerimist N.Liidu koosseisu vallandati A.Mägi riigiteenistusest ning ka H. Kruusi juhitud ülikoolis ei leidunud talle enam tööd. Esimesel okupatsiooniaastal 1940/1941 töötas Artur Mägi Elamute Valitsuse juriskonuldina. 14. juunil 1941 küüditati Suure-Jaanist tema naisevanemad Georg ja Minna Taevere koos tüterde Larissa ning Irinaga. Augustis 1941 mobiliseeriti ta ise Tallinnast Punaarmeesse, kuid koos laevatäie eesti meestega pääses ka Artur Mägi Saksa pommidest vigastatud aurik „Eestirannalt” 25. augustil Prangli saarele ja sealt koju tagasi. Saksa okupatsiooni ajal töötas A. Mägi Eesti Omavalitsuse Majandusdirektooriumis peanõunikuna ja sõjakahjude hindamise peakomitee esimehena. 23./24. septembril 1944. aastal põgenes ta koos abikaasaga Rootsi, kus oli algul nn. assistenttööline arhiivis ja sügisest 1947 Uppsala ülikooli riigiteadusliku instituudi stipendiaat ülesandega uurida Eesti põhiseaduse ja parlamentarismi kujunemist. Selle uurimistöö tulemuseks oli seni põhjalikum teos Eesti riigiteaduse alalt „Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. I: Das Regierungssystem”, mille viimase peaytüki ülal avaldasime. Aastail 1953-1963 oli ta Eesti Teadusliku Instituudi õigusteaduskonna lektor riigi- ja haldusõiguse alal, kuulus Eesti Teaduslikku Seltsi Rootsis. Võttis aktiivselt osa pagulaskonna poliitilisest tegevusest, eelkõige Vabariigi Valitsuse eksiilis riigisekretärina 1945-1949 ja õiguskantslerina a-st 1949, kellena tal, kui parimal asjatundjal Põhiseaduse alal tuli korduvalt võtta sõna ning langetada otsuseid Põhiseaduse tõlgendamise küsimustes erinevate pagulasringkondade poolt. Taunides küll Vabariigi Presidendi asetäitja valimatajätmist 1944.a. 20. aprillil Valimiskogu poolt, rõhutas A. Mägi siiski nn. vanema liikme instituudi põhiseaduspärasust ja vajalikkust kontinuiteedi hoidmisel ega pooldanud uut Valimiskogu väljaspool Eesti Vabariigi piire. Püsides endiselt eemal erakondlikust tegevusest, kuulus Artur Mägi veel Eesti Rahvusfondi selle esinduskogu ja Uppsala osakonna juhatuse liikmena. Paguluses avaldatud teostest võib nimetada veel „Über die Verfassungsentwicklung in der Respublik Estland” (Apophoreta Taruensia, 1949, S 225-239), „Kuidas valitseti Eestis” (Iseseisvuslaste kirjavara nr. 4, Stockholm, 1951), Eesti riiklik korraldus” (Publications of the Estonian Scientific Institute in Stockholm, 1954, mimeografeeritud), „Rahvushääletus ja rahvaalgatus Eestis” (Omariikluse taustal, Lund, 1955, lk. 11-53), „Eesti õiguskorra hävitamine (Eesti riik ja rahvas Teises Maailmasõjas, IIIkd, Stockholm, 1956, lk. 49-62, 234-239), „Asutav Kogu maareformi otsustamas” (Tulimuld, 1959, lk. 304-308; 1960, lk. 20-25), „Mõningaid demokraatlikke probleeme” (Tulimuld, 1969, lk. 28-37), „Inimõigused ja nende kaitse” (Stockholm, 1972). Artur Magi suri Uppsalas 9. novembril 1981. Tema arhiiv, kust võib leida nii mõndagi publitseerimisväärset, asub samas linnas dr. Enn Nõu testamentaarses valduses. 16. augustil 2008. a püstitati talle Rammu külas endise koolimaja asukohal mälestusmärk.

• Isiklikud ja tööalased dokumendid; ERAF.9613.1.1; 22.02.1937-27.09.1983 * TÜ matrikkel nr. 4036 http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view? siin märgitud ema on sündinud 1879a ?id=6514&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plVLu4SXpYLahlVIhlDZUsq6tBQA%252FlhnN * Abielu 23.06.1931 Tartu Pauluse kirik * http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2933 * http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=239244 * http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=343944 * https://sites.google.com/site/jarvamaa/arturm%C3%A4gim%C3%A4lestuskivi * http://www.oiguskantsler.ee/et/oiguskantsler/suhted-avalikkusega/ko...
• Surmakuulutused - Eesti Päevaleht (Stockholm, Rootsi), 1981, 14. nov., nr. 88, lk. 7; 21. nov, nr, 90, lk. 6.

  ---

Kas sama isik ? Artur Mägi

jurist https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE...

https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tJv7waRmpEkJ:...

1944a Rootsi