Aleksander Sildos

1964-1970 Eesti EKB koguduste vanempresbüter (praeguses mõistes Eesti EKB Koguduste Liidu president)

Aleksander Sildos sündis 27. augustil 1891.a. Narvas, õigemini Jaanilinnas, töölisperekonnas. Isa Mihkel Sildos töötas Zinovjevi lauatehases saagide teritajana. Koduseks keeleks oli vene keel, sest ema Karoliina arvas, et nii on lastel koolis kergem ja ümbruskonna rahvaga lihtsam suhelda.

1904. a. lõpetas Aleksander Sildos ministeeriumikooli Narva-Jõesuus, kuhu pere oli mõned aastad varem kolinud. Majanduslikel põhjustel ei olnud võimalik jätkata õpinguid gümnaasiumis ning 15-aastaselt alustas ta töömeheteed Narva Kreenholmis, alguses õpipoisina, siis ketraja abilisena ning viimaks täieõigusliku ketrajana. Ta oli väga huvitatud spordist ning tuntud kui sitke maadleja.

22-aastasena vennastekoguduse palvelat külastades koges Aleksander Sildos isiklikku pöördumist ning hakkas aktiivselt kaasa töötama Narva ja selle ümbruskonna vennastekoguduste ringides. 1915. aastal vangistati ta tsaarivõimude poolt usulise tegevuse pärast ja jäeti 2 nädalaks aresti alla. Esimese maailmasõja ajal tuli tal viia läbi vaimulikke talitusi, sest vaimulikest oli Narvas suur puudus.

1919. aastal valiti A.S. Narva Sinise Risti seltsi ja noorte CE (Christian Endeavor) ühingu juhatajaks. Tegevuseks saadi ametlik luba 1920. a-l. Need kristlik-äratuslik suunaga organisatsioonid korraldasid ka jumalateenistusi, noorteüritusi ja evangeelseid ettevõtmisi. Vahepeal kutsuti Sildos sõjaväkke. Ta teenis Narva-Jõesuus Piiriküti pataljonis. Vabal ajal külastas ta kohaliku vennastekoguduse jumalateenistusi ja korraldas lastele pühapäevakoolitunde. Sõjaväes tabas Sildost õnnetus: käes plahvatanud lõhkeainekapsel rebis ära kolm sõrme ja kahjustas mõlemaid silmi.

Tõsise nägemiskahjustusega sõjaväest ja haiglast naasnuna pühendas noor usumees taas suure osa oma ajast evangeliseerivale tööle. Sinisel Ristil oli koor, mida Sildos juhatas. Koor või väiksem lauljate koosseis külastas haiglaid, vanadekodusid, vanglaid. Lisaks leidis Sildos mõneks ajaks tööd usuõpetajana mitmes koolis. Tallinnas organiseeritud Eesti Misjoni Ühendus kutsus Sildose rändjutlustajaks. Selles ametis teenis ta kuni 1925. a-ni. "Nii sai minust kutseline Jumalariigi töötaja," kirjutas Sildos. Mõne aja pärast kutsuti Sildos Narva Sinise Risti seltsi palgaliseks jutlustajaks. Selles ülesandes aitas Sildos organiseerida seltsi palvemaja ehitust Lääne tänaval. 1929. a abiellus Sildos Adele Vuugiga. Pärast esimese abikaasa surma 1967. a-l abiellus Sildos Ella-Marianne Härmiga.

Sinise Risti ja CE töö Narvas suubus 1932. a lõpul evangeeliumi kristlaste vabakogudusse. Narva Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus, mis pidas sidet Tallinna usuvendade ja -õdedega, arenes jõudsalt. Avati osakondi ja tööpunkte, näiteks Kukrusel ja Kiviõlis. Töö hoogustus ka Viru-Arukülas. Oluline roll oli selles täita kogudusevanemal Aleksander Sildosel.

A.S. lahkus Narvast 1944. a-lpärast seda, kui linn oli Teise maailmasõja sündmustes suurelt osalt hävinud. Kui 1945. a-l Eesti vabakogudused liideti ja moodustati Eesti EKB Liidu kantselei, sai A.S. kantselei juhatajaks Tallinnas. Ta oli tollase vanempresbüteri Johannes Lipstoki ja tolle abi Johannes Laksi lähemaid kaastöölisi. Suhetes EKB Üleliidulise Nõukoguga, mille keskus asus Moskvas, kulus nüüd ära Sildose vene keele oskus. Aastatel 1951-1957 täitis ta Kiviõli EKB koguduse presbüteri kohuseid. Pastoraalne tegevus, samuti kogemus EKB liidu kantselei tööst, oli heaks ettevalmistuseks järgnevatele ülesannetele.

23. veebruaril 1964. a-l õnnistati A.S. Tallinna Oleviste kirikus Eesti EKB koguduste vanempresbüteri ametisse (praeguses mõistes Eesti EKB Koguduste Liidu presidendiks), kellena ta töötas kuni 1970. a-ni. 1966. a. valiti A.S. EKB Üleliidulise Nõukogu liikmeks. Neis ülesannetes oli ta kuni 1969. a lõpuni. Tema vanempresbüteri päevil edendas ta meeskonnatööd: paljudes küsimustes konsulteeris ta kaaslastega, liidu kantseleis töötas koos Robert Võsuga. Sildos juhtis EKB liitu raskel perioodil - Nikita Hruštšovi ateistlikule lainele vahetult järgnenud ajal.

Elu lõpul kirjutas Sildos luuletusi, jutlustas jõudumööda ja andis noorematele vaimulikele nõu. Tema jutlusi iseloomustas elulähedus ja rahulik, siiski kaasahaarav esituslaad. Sildos oli väga hea piiblitundja - oma elu jooksul olevat ta Piibli läbi lugenud umbes 160 korda. Tema tasakaalukas meel, tõsine palve-elu ja jumalariigi tööle pühendumine olid eeskujuks paljudele, kes teda tundsid. A.S. suri 11. juunil 1976. a-l.

"Osaduses kasvanud", Kirjutisi Eesti EKB koguduste loost, koostanud ja toimetanud Üllas Linder ja Toivo Pilli, EEKBL 2009

Haud: https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...