
Jaanus Kalju
http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-1305.htm näitab Kadaka teed praeguse Mustamäe tee kohal. Arvestades, et Mustamäe paikneb Kadaka küla koha peal, on hilisem ümbernimetamine arusaadav kosmeetika.
Üldise numeratsiooniloogika järgi peaksid numbrid hakkama suurenema suunal kesklinnast väljapoole ehk Hippodroomi juurest Paldiski mnt, Endla tn ja Kadaka tee ristist ja Tallinna loogika kohaselt on paarisarvud paremal pool teed, kus ei ole kujutatud kuigi palju hooneid. Ainsad on Kuldnoka ja Räägu vahelisel lõigul.
Pakuks, et Sarolte talu oli nr 2 ja edasi tulidki juba seal eemal numbrid 4, 6 ja 8 ning 8a. Tegemist oli tööstusalaga, kus veel 1970ndatel haises kondiliimi tehas, mis oma välimuselt näis pärinevat sõjaeelsest ajast.
Jaanus Kalju Uuri siit:
http://www.nlib.ee/html/digi/linnakrt/tallinn.html
DIGAR lingid avavad suuremad ja loetavamad kaardid.
Siit (1930) http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=44043 näen et tollane Kadaka tee oli vaid jupp tänavat mis algas Paldiski mnt ja Endla ristist, ristus Mehaanika ja Välja tänavaga ehk see on tänapäeval Mustamäe tee algus ristmikust ca Marja poeni.
Lauri Kreen
Seal lihtsalt lõppes Tallinn ära ja edasi olid Kadaka küla talude maad.
Tegelik Kadaka tee ulatus Hippodroomilt mööda tänast Mustamäe teed kuni tänaseni Kadaka tee nime kandva osani ja selle lõppedes jätkus Kadaka puiesteena Nõmme linnas, nagu ka täna.
Ainus reaalne toonane paarisarvuliste hoonete kogum on tänase Marja poe ja Kullo keskuse vahele jääval lõigul asuv tee vastaspoolel paiknev rühm, mis on ilmselt kunagise suvemõisa kompleks (seal kandis oli 4 suvemõisa: Löwenruh, Mariental, Boustedt ja Mühlenhof). Kuna kõrval on Marja pood, siis äkki oli see Mariental?
Arnele ja Laurile
Kadaka puiestee ja Kadaka tee on olnud alati kaks erinevat asja.
Kadaka tee läks jah Hipodroomilt Kadaka külasse ja oli ikka tükk maad pikem kui sellel Lauri antud lingil. Kadaka küla on minu teada üsna pikk küla Hipodroomist (Või siis Mooni tänava ja Kadaka tee suurematest kruntidest) kuni praeguse autoturuniKadaka pst ja Kadaka tee ristmiku kandis..
Seega on Arne pakutud variant tõesem.
Kadaka puiestee oli esialgu lihtsalt metsasiht Nõmme linnaosas, mida Pärnu poolt tulevad Kadaka küla elanikud kasutasid otseteena.
Kuna minu abikaasa suguseltsi postiaadress on olnud Kadaka puiesteel (Nii Nõmme kui Tallinna linnas) juba u 80 aastat, siis olen asjaga piisavalt kursis.
Ma ei paku oma versiooni praegu absoluutse tõena, vaid arutlusteemana. Ilmselt sekkun siia arutellu veelgi, kui olen leidnud piisavalt allikaviiteid.
Huvitav oleks vestluses osalejaile teada, et Kadaka tee (ja ka Pärnu maantee) majanumbrid algavad Tallinna poolt, Kadaka puiestee aga eriab kõiki neid reegleid ja siinsed numbrid algavad Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ringristmikust.
Muide nii on ka paljude endiste Tallinna Nõmme linnaosa tänavatega (Päikese ja Toome puiestee, Lehtpuu, Sisaski ja veel mitmed muud tänavad).
Võib-olla oleks aadressi asukoha määramiseks targem vaadata seda kaarti http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=44039
Tegemist on küll juba 1901. a kaardiga, kuid sealt on hästi näha, mismoodi jagunesid krundid ja ilmselt pole vale eeldada, et just sellest lähtuvalt kujunesid ka majanumbrid Paldiski mnt-st alates ehk siis Blankenthal nr 2, Charlottenthal nr 4 ja edasi kuni tänase Kadaka teeni veel 3 krunti: 6, 8 ja 10 ja kuna need olid suured krundid, siis tekkisid sinna kiiresti 8a jne.
Veel ehk mäletab keegi ajaloost seda, et kõnealune hoone hävis peale sõda tulekahjus - nii on mulle vanadest juttudest meelde jäänud. Tegu olla olnud puit kortermajaga mis mõne tunniga maani mahapõles. Kahtlustati isegi süütamist.
http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=253939&_x...
Ehk siis seal minu isa oma vanematega.
Palun abi saksa keelest tõlkimisel ( väga korralik käekiri) Radurakstist http://www.lvva-raduraksti.lv/ru/menu/lv/13/ig/14/ie/5984/book/3253...
Reppekaln mõis lk 161/487, lehe keskel ??? Johannenhof ja edasi tiitel Jahn ees.
Samuti lk 6/165
http://www.lvva-raduraksti.lv/ru/menu/lv/13/ig/14/ie/5985/book/3253... lk 6/165 mis on kirjas IV Maltenek
Jaan, Andrese p. järgi
Aadressilehed on tõesti huvitav literatuur... Kas keegi loeb välja kust saabus Johan 1912 a (all nurgas)?
http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=160183&_x...
Leho Ainsaar
25.08.1912 s Lipovoi?
Sisse kirjutatud oleks nagu Luuga linna SPB (St. Peterburgi) kubermangus
On lesk
Elab poja juures 6. politseijaoskonnas (Tallinna vanalinn) aadressil Nikolskaja 20,6 ehk nagu see kaart siin näitab http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-6-5.htm
Vene tn 20-6
Niguliste tänava nimeks on samal kaardil Lipovaja.
Kas kokkuvõtlikult peaks siis tõlgendama nii:
lesestunud vanahärra, kes varem elas Luugas, kus tal on sissekirjutus (pripiska), kolis oma poja juurde Tallinna ning sai 24.06.1910 tähtajatu elamisloa (vid na žitel'stvo). Algul elas Niguliste tn ja alates 25.08.1912 Vene tn 20-6
Tänud Arne Pajula
SPB sobiks küll, sest poeg Jaan oli tal komandeeritud Ingerisse luteri (eesti ilmselt) koguduse juurde õpetajaks, aga ma ei teadnud, et ta oma eaka isa ka sinna kaasa võttis.
Leho Ainsaar
Noh, vanadekodusid toona ju polnud...
Mind pani selle juures veidi kukalt kratsima sissekirjutuse asi, sest nii vana inimene ju tagasi kolimas ilmselt ei oleks. Sissekirjutus aga ei olnudki tema oma, sest tema ei olnud ju perekonna pea enam. Sissekirjutus oli poja Jaani oma ja mõistagi ei loobunud ta sellest, kui (võimalik, et isa tevise tõttu) Eestisse (ajutiseks?) tagasi kolis. Eks pealinna lähistele sissekirjutuse saamine on Venemaal ilmselt aegade hämarusest olnud keerukas ja vaevanõudev ning seetõttu oli olemasoleva sissekirjutuse säilitamine kasulik.
No ja elukoht ei olnudki siis mitte Luuga linn vaid pigem hoopis tänase Ust-Luga alla kuuluv Lipovo (Pärspää, Pärispää) küla Ingerimaal Luga lahe ääres. Kosemkina kihelkonnas http://et.wikipedia.org/wiki/Bol%C5%A1oje_Kuzjomkino
OK, Jaani pere loksus pärsi kõvasti seal, sajandivahetusel saadeti ta taga-Ingerise Järvisaarde, siis sündisid lapsed Gatšinas ja nüüd selgub, et enne Tallinna naasmist oli veel Ust-Luugas. Isa oli temaga ilmselt 20 a kaasas, kuni paar nädalat enne oma 90 juubelit Kuusalus sureb.
Imestama paneb see, et saksakeelsetel Tallinna kaartidel on Vene tn järjekindlalt Russ-Str, aga sellel vene k kaardil Nikolskaja, samas kui sakslastel oli Nikolai ikka Niguliste, huvitav kas see segadust ei tekitanud...
Leho Ainsaar
Nimesid oli tänavatel ju kolm saksa-vene-eesti. Räägib selget keelt toonasest integratsioonist ;-)
See venekeelne nimi on mõistagi kiriku järgi Церковь Святителя Николая Чудотворца
Lugesin kord, et avalikes raamatukogudes jms peaks mingil hetkel saama ilma PROd regamata lisada rohkem kui 100 isikut, mestimisi läbi viia jms.
Meeletu kogus mergesid pooleli ja osad inimesed suguvõsast ripakil. Tahaks teha aga ise saan veel 2 inimest vaid lisada. Kedagi teist tülitada selle asjaga ka ei tihka, sest teha nii palju. Kui keegi teab midagi selle võimaluse (raamatukogudes tasuta) arengust, ükskõik kas positiivses või negatiivses suunas, võiks mulle selle kohta kirja saata. Oleksin äärmiselt tänulik!
Geni Public Access
http://www.geni.com/corp/geni-public-access-program
Geni Public Access Locations
http://www.geni.com/corp/geni-public-access-program/geni-public-acc...
Apply for Geni Public Access
http://www.geni.com/corp/geni-public-access-program/geni-public-acc...
Jana Paju Ainus eeltingimus et raamatukogul, seltsingul, muuseumil vms peab olema nn staatiline IP aadress.