Aga mis põhjusel u 1800-te alguses põgeneti? Viiakse neli alla 14-aastast last sünnikodust kaugele, jäetakse sinna võõraste keskele ning ise kaotakse ära... Noored mehed võib-olla ei tahtnud nekrutiks minna, aga pere oli ehk mõisnikule midagi võlgu või viskas mõisnik nad mingil põhjusel oma valdustest välja ja ähvardas eluaegse tagaajatava staatusega?
Mina arvan, et neid põhjuseid võis palju erinevaid olla, aga aluseks ikka hirmud ja pahuksisseminekud, võibolla satuti nägema või teati midagi, mida poleks tohtinud näha või teada. Põgenedes püüti enda ja pere elu päästa või vähemalt loodeti inimlikumat elu kusagil mujal, näiteks linnades. Küllap neist põgenejaist nii mõnedki surid kusagil, kus keegi ei teadnud, kes nad on või kust tulnud. Või eksisid metsa või sohu. Kui lapsed kuhugi kodust kaugele maha jäeti, pidi olukord ikka ääretult keeruline olema. Arvan, et nii püüti vähemalt lapsi elule hoida, et neil mingigi võimalus oleks. Aga kes neid kaugeid ja keerulisi aegu ikka täpselt teab.....samas olid nad ju ikka samasugsed inimesed oma murede ja rõõmude, hirmude ja lootustega.
Kaldun küll veidi teemast kõrvale,aga veidi hilisemal ajaperioodil u.19 saj.keskpaigas algas eestlaste massiline väljaränne,peamiselt Venemaale.Pärast pärisorjuse kaotamist 1816 ja 1819 a.seadustega jäi maa enamasti baltisaksa mõisnikele ja talupojad olid sunnitud maad rentima,mis viis tihtipeale konfliktideni mõisnikega.Venemaal võeti vastu maarahvastiku liikuvust mõjutavad seadused,eesmärgiga täita inimtühjad alad.1863 a.jõustus passiseadus,mis kergendas väljarännet,Eesti seoti Venemaa raudteevõrgustikuga jne.Enne seda perioodi lahkusid peamiselt noored mehed otsides pelgupaika 25-aastase kroonuteenistuse eest.
Jooksus olemine on vahel lihtsalt formaalne kanne isiku kohta, kelle elukoht ei ole selgelt määratletav. Olen näinud selliseid "jooksikuid" pesitsemas kusagil kihelkonna (kubermangu) piiril asuvas mõisas. Lapsed muudkui sünnivad ja ristitakse naaberkihelkonnas, aga isa on oma mõisast "jooksus", kuni lõpuks seadusandlus järgi jõuab ja ta saab äkitselt uuesti 1834 arvele võtta. Tänapäeval on sarnased "jooksikuteks" meie vaprad kalevipojad, kes soome seppade juures higistamas käivad.
Ajend algseks lahkumiseks võis olla väga erinev, kuid mõistagi vajas Vene kroonu Napoleoniga võitlemiseks kahuriliha ja ikka leidub aktiviste, kes sellise asja eest põgenevad. Teisalt oli külaelu XVIII saj alguses üpris närviline. Palju noori, ebamäärased ja destabiliseerivad seadusemuudatused, mässud nende vastu, talupoegade kaebused ja nende osas mõisade kontrollimine kõrgemalt poolt - kokku tõsised hõõrdumised, mis sõjakamad saatsid kadalippu ja Siberisse ja vähemsõjakad lihtsalt ebasoosingusse.
Kodus ei räägi suga keegi, kuid jooksu minnes oled äkitselt kivi-kuningas, Nipernaadi ja Odüsseus.
Kelle poeg se Lillo Luck siis on? Mingi kirje Jüri kohta aga samas nagu Jaani poeg. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.147/10:7?227,1267,948... Kiidjärve, Võnnu kihelkond. Tänud ette? Äkki Arne mõistab?
Priit Last
On jah 1816 kirjas kui Jüri Jaani p. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.146/16:7?298,1442,627...
@Arne Pajula
Aga vaata 1811 a. oma, samade laste isaks on Johann http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.146/5:7?114,189,999,2... kusjuures sünnimeetrikas on Lillo isaks ka Juhan, järelikult peale selle Jüri mis parandati Lilloks on 1826a. omas valesti ka isa Jaan?
1834 a. Lillo isa Jaan http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.146/5:7?114,189,999,2... kas siis mingi "saks" muutis Johanni Jaaniks?
Mida on viimases lahtris kirjas?
[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1279.1.178:369?308,765,4226,... Saaga EAA.1279.1.178:369?308,765,4226,248,0]
Tahaksin tõestada, et need 2 on üks ja sama isik:
Vilhelmine Hermanson
ja
Vilhelmine Hermanson
Äkki leiab ka mehe kohta mõne viite?
Max / Maks Alexander Hermanson
Kerrad said nime Kaelase mõisast Pärnu-Jaagupi khk-st ja ilmselt sealt mööda Pärnumaad edasi liikunud. Aga võibolla kuskilt veel. Personaalraamatus on kirjas, et kirikutäht on saatetud Peetri kogudusse. Selle all mõeldi ilmselt Tartu Peetri kogudust, kus Vilhelmiine ilusasti olemas on http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3150.1.656:43
Maksi kohta on öeldud, et ta on Vaalu mõisast Sangastest.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.C-V-24:4?1666,485,951,187,0
Mida see link tõlkes endas sisaldab-tähendab? Mis seos on Vandjalaga?
Ette tänades Tiia
Private User Niipalju kui mina aru saan on siin kogu Vandjala tollane maakasutus kirjas esimesel lehel 11 talu kokku178 1/4 adramaad kasutada (erinevalt teistest küladest - kaader 7, pole talukaupa numbreid (14-20 igaüks) välja toodud) . Teine leht tundub eraldiseisvaid tükke (rentijad või miskid üksjalad - sest 1...2 adramaad vaid) kirjeldavat - kokku 6 üksust, neist 2 tühja.
Tänud kõigile tõlkijatele!
Haile Teno on kirjas Vandjala küla all peremehena, siis tuleb välja, et tal oli ka maad Kostiranna külas, mida kasuta Knudi Mattz
Huvi pakub mulle just Kostiranna ja Vandjala rannakalurid, et kes, miks ja kuidas nad siis seal on?
Vandjala endaga on pilt eelnevalt olnud enam vähem selge. Ka see, mis saab temast peale 1700
Leidsin nüüd kaardi faili üles http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/saveOrPrint?id=29424&...
Hivi pakub see,mis on kirjutatud nr 3 all Kostivere ranna kohta ning kaardil olev 3-ga tähistatud ala, kus kirjutatud Wainjalga... Kuidas seda tõlegendada võiks?
Private User
seal on erinevaid kolmesid.
Eksplikatsioonis on SUUR PUNANE 3 . Kostferhofs Strand bönder finnes describera de på den Kostfersche Charta nr.2 - Kostivere mõisa ranna (Kostiranna?) piiride täpsem kirjeldus on Kostivere kaardil nr. 2 vms.
VÄIKE PUNANE 3 peaks märgistama Anderss Tenno maid
Sellest võiks nagu järeldada, et kaardil on märgitud maade kuuluvus sellise süsteemi järgi:
1. Mõisamaad
2. Rebbala küla maad
3. Kostivere mõisa Ranna(küla?) - Kostiranna?
Nendele maatükkidele on kirjutatud maa iseloom ja kasutaja Wainjalger byes ?ngs - vist Vandjala karjamaa ja Kostifere oma samuti, mõlemad on kuulumas number 3 maaomanikule.
Kui korra selline märgistus ju siis pidi üks küla teisele maakasutuse eest ka midagi tasuma.
Ainus ebaselge asi on see, et kaardil on ka Kostiranna külas majadel numbrid, kuid neid kusagil lahti ei kirjutata. Ilmselt just selle kohta käibki viide kaardile nr. 2
Tänud!
Kohaliku inimesena tunnen Jõelähtme valla kohaajalugu päris hästi.
Siin on see Arne mainitud poolt puudu olev ja viidatud Kostiranna kaart koos majapidamiste nimedega kaardil, kirjas on nad siin Kostivere mõisa Parasmäe küla kaardil: http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=29420&pa...